Minu uus töökoht 2016 vol. 2

Ma ei ole juba ammu ennast nii algajana tundnud. Iga päev on nagu vaataks tühjusesse, kus on vaid paar tuttavat sümbolit. Selline on minu uus töökoht RangeForces, kes tegeleb simuleeritud küberturve õppustega.

Ja oi kui värskendab on olla esiteks geeniuste ja teiseks veidrikute seas. Väikese tiimi kohta on tootlus päris korralik ja seda tehes on inimese tunne. Tööaeg on ennekõike su isiklik vastutus. Töökohustused on sinu enda kanda.

Mu esimene päev näegi seal välja midagi sellist, et "hakkame pihta, siin me oleme ja siia tahame jõuda" pärast mida istusid kõik maha ja hakkasid aga tegelema. Ma vaatasin tühjalt ringi ja mõtlesin, et "noh ainuke osa mida ma süsteemist tean on koduleht. Ma hakkan siis sealt pihta". Selliselt õppisin ma süsteemi ühe kriitilise osa ära. Küsides, uurides, pusides ja jälle küsides.

Nüüd on paar nädalat seal oldud ja mõned mutrid juba selged. Lisaks pisidetailidele olen hakanud nägema ka kui ulme suur see kosmoselaev on. Ja mul on ikka tunne, et olen näinud vaid jäämäe tippu.

Põhimõtteliselt on see töö täpselt mida tööst ette kujutan. Erinevalt viimasest on tõepoolest kõik meie, tiimi, käes. Mu töötingimused on minu teha, sest mulle reaalselt tullakse inimese moodi vastu. Ma saan praktiliselt sama palka, mida uhkes Tallinna pilvelõhkujas kogesin (miinus need päevad kui ma ei tee tööd).

See veel ei tähenda, et ma teaksin mis minust saab. Mulle meeldib see uus projekt, aga tegelikult oleks mul endiselt hoopis pikka puhkust vaja. Kui õhtuti vähegi vaimset jaksu on ehitan järgmist potentsiaalset rahakraani.

Krister Viirsaar

Read more posts by this author.

Subscribe to Krister's coding adventures

Get the latest posts delivered right to your inbox.

or subscribe via RSS with Feedly!